Tagasi kodus

Katku metsaonnis veedetud öö oli kõvasti parema unega kui Toonojal.
Kuna mu magamiskott on ikka täielik saast, siis olin sunnitud enamus ööst vahepeal ärkama kui külmaks läks ja puid juurde loopima. Väsitav päev mängis samuti oma osa.
Vaatasime kaardilt, kuidas oleks kõige otsem tee Viljandisse, et siis vigadeparandus Tsementsõduri aarde juures teha. Leid tuli kiirelt, Hanno läks otse aardeni:)

Edasi liikusime Hanno auto juurde, tõstsime asju ümber ja asusin Tartu poole teele. Ilm oli ilus, sõit läks kiirelt ning kodus.
Olgugi, et metsaskäik jäi natuke lühemaks kui plaanisime, siis oli jälle üks mõnus nädslslõpp. Juba tegime ka plaane, et talvel ida poole minna ja sealseid rabasid uurida.
Isegi köha on suht kadunud ja tervis päris ok.. et siis järgmine kord jälle..

Maario

Katku metsaonnis

Peale seda kui Toonojalt tagasi olime ja suutsime juba oma jalgadel seista, siis oli plaan Vitara võimed proovile panna:)
Kõigepealt suundusime poodi, täiendasime varusid, Sööki jooki ja muud kraami. Edasi suundusime Maasaare aarde juurde,  kontrollisime seda vaid, olime selle juba mõlemad  varem leidnud ning ootasime, et läheks huvitavaks..

Varsti tundsin, et ohoo, pinnas läheb pehmemaks, saime jõge ületada üle vana pehkind palksilla (videod ja pildid Hanno poolt), pooles rattas mudas kaabitud ja ei haisugi kinni jäämisest. Igavaks kiskus juba.
Mõtlesime et pildimaterjaali peab ju saama ja kuidas me sõidame nii, et isegi muda ei pritsi. No hakkasin siis sihi peal olevatest rööbastest välja keerama, autot ebaloomulikesse asenditesse keerama ja oligi valmis.

Parem esimene ratas õhus, mina uksest välja ei saanud ja tagumisest vasakust rattast enam eriti miskit maapinnal ei olnud:) Koormarihmad välja ja kukkusime siis kangutama - kätte saime mingi poole tunniga. Liiga lihtne tundus olevat:) Enam nii ei lollitanud kah.
Edasi juba paistis mingi kruusatee ning varsti jõudsime Jeekimite aarde lähedusse. LAHE, jälle mingi metsasiht. Saagisime kõik mahalangend puud enda teelt, tõmbasime autoga teekõrvale ja jõudsime 195m kaugusele 0 punktist. (Vahemärkusena lisan, et KURAMUSE HEA kibuvitsatee saab kohe varsti jälle valmis:) ) See Jeekimite 0 jäi meil vallutamata seetõttu, et mingi hetk oli ees miskine mülgas ja tundus, et selle kitsa rehviga me sealt läbi ei roni. Jala käisime ja skoorisime siiski ära.

Baasi oli me järgmine sihtkoht. Kamandasin ülbelt Hanno autost välja ja uskusin kui ta näitas, et tule tule, muda ei ole.. ok ei olnudki.  Ilgelt kuiv oli see kõik jälle, aga 0 punkti ei jõudnud ka seekord autoga. Keegi kurat oli sihi igasugust jämedat oksarisu täis loopinud ja kuna kell oli 20.00 millegagi, siis ei viitsinud tõesti ööseks sinna saagima jääda. Logisime ja ots ringi ning ööbimiskohta

Praegu oleme siin Katku metsaonnis ja võib tõdeda, et tegelikult niimoodi ühe masinaga metsas käies jääb enne julgusest puudu kui läbivus otsa. Üllatavalt normaalselt liikles see linnamaastur.

Ah jaaa, see kibuvitsa tee on endiselt super!

Kuna meil enamus siinsetest aaretest on leitud, siis liigume homme Viljandisse tagasi ja mina siis Tartusse. Hanno lubas veel vaadata mis edasi teeb. Pildimaterjal saab lisatud blogisse juttude vahele natuke hiljem ning mingisuguse fotoalbumi peab samuti tegema, endal pärast tore uurida (mina neid pilte pmst näinud ei olegi).
Hetkel aga võtame vist natuke teravat ja räägime tarka juttu. Öösel magamine peaks kujunema hulga soojemaks kui eile, sest see matkaonn on juba praegu päris mõnusalt soe. Millalgi homme ühtul teen selle looduseskäigu vimmase sissekande siia blogisse, siis on selle asjaga ühel pool:)

Maario


Maario

Tagasi Karuskosel

Hommikul ärkasin selle peale, et ma olin suutnud oma magamiskoti luku lahti öösel tõmmata ja kergelt jahe nagu hakkas.
Ega midagi, kiirelt riidesse (Hanno enda magamiskotis nägi rahuliku und ja tal vist oli palav) ja lõke ülesse. Soendasin end väheke, hakkasin end juba inimesena tundma ja otsustasin, et karistuseks selle eest, et Hannol parem magamiskott on, otsin ma aarde üksinda:D
Hästi huvitav uudis oli jõe juurde jõudes see, et koht kust me eile pimedas läbi vee tulime oli umbes 10m kaugusel sellest sillamoodustisest. Ehk siis pold  mittemingisugust vajadust hargivaheni jääkülmas vees sumbata.. Aga olgu, las ta siis olla. Logisin ära tagasi lõkkeplatsile, Hanno sai tünga kätte ja asusime tagasiteele.
3 tundi kestnud raba "nautimine" on nüüd möödas. Viimased 1.5km, ehk siis laudtee, olid nagu kolm korda pikemad. Jalad juba valutasid ja tüdimus oli peal. Lõpuks paistis auto ja oli tunne, et jess ära käisime. Praegu autos blogi kirjutades (kell on 14.03) tunnen juba miskit supi lõhna. Süüa saab! Seega lõpetan kirjutamise ja lisan ehk miskit õhtul.

Ahjaa, tänane plaan on siis need offroad aarded ära võtta ja vaadata  kas uputame Vitara ära või ei:)

Maario

Toonoja

Tervitusi Toonojalt!
Tänane päev on ikka ERITI VÄSITAV olnud:) Hommikul hakkasime Viljandist liikuma ja veeresime
unistena Kiipsu aarde juurde. Mööda karjamaad kulgedes kohtusime kitsedega ning pärast
aardeleidu leidsime mingi ilgelt VINGE koha:) No selline eriti rahustav ja mõnus paik oli:)

Mingi pildiseerija sellest ojakesest pärast ehk netti kah.

Sealt edasi sai jälle nautida Soomaa kruusasteid (Minu jaoks üks väheseid paiku, kus kruusakad peas - peale Lehtse kandi muidugi:) ). Lemmjõe tamm veel vahepalaks ning olimegi Karuskosel.
Oli aeg hakata sättima Suitsna raba ja Toonoja retkeks...
Tegelikult sai neid asju meil asju kottidesse ikka väga väga palju. Kaks seljakotti mille küljes kõlkusid siis madratsid, lambid, magamiskotid. Ennast tahaks kaitsta sellega, et selliste ilmadega nagu praegu on suht võimatu väheste riiete ja asjadega kuskile ööbimas minna. Päeval on palav kui ennast natukenegi liigutada (näiteks räätsadega mööda raba sumbates) ning õhtul kipub ikka kuramuse jahedaks!

Tahaks edasi rääkida, et lausa joostes jõudsime Suitsna raba aardeni, sealt sama kergelt Toonojal ja muidu kah oleme kõvad mehed... Reaalsus on see, et suht küpse on olla hetkel tule saime ülesse, kuivad riided selga ja nüüd mõtleme kuidas me siin magama peaks?! Mingi härmatis hakkab maha tekkima ja vastikuks kipub ära. VÄGEV!
Mingi uus eesti vanasõna sai kah täna välja mõeldud ja hetkeseisuga sobib see meile väga hästi: "Üks pits viina on parem kui kaks klaasi morssi:)"

Ah jaa selle kõige peale kuum kibuvitsatee on (kõvasti üle rabasaare karjudes) KURADi HEA!


Maario

Viljandi

Õhtul peale 75 km loomalaipu kahel pool teed jõudsin Viljandisse. Kõigepealt imetlesime loomulikult rehvi, lugesime igasugust varustust kokku ning siis sättisime kohustuslikule kultuuritripile linnapeale.

Esmane ülesanne oli kohalik tsementsõdur, kelle leidsime suht kiirelt peale väikest tiirutamist. Tõnismäe peletise väike vend. Tiirutasime nagu metallivargad ümber sealsete äriettevõtete, aga aarde leidmiseks vajaliku karbikest ei suutnud kuidagi moodi tuvastada.
Teine ülessanne oli Närska mägi, mille leidmisel nägin jällegi suurt vaeva. Kukkusin sealt mäestväga graatsiliselt alla ja nii mitu korda. Õnneks sai peale enda paarikordset alandamist aare leitud ning võis ööbimiskohta liikuda.

Praegu siin soojas istudes tuleb tõdeda, et homme metsas ööbides saab olema vist kergelt jahedam. Päris krõbe on õhtuti juba, aga võib rahul olla, oleks soojem oleks igavam. Isegi igasugused kurguvalud ja asjad kaovad ära ja tervis läheb mõnusaks. Natuke tuleb selle värske õhuga lihtsalt harjuda:D
Mingid lisaideed tekivad ehk homme, mida veel otsida, aga Toonojal me ööbime ja selleks on vaim valmis... tegelt tahaks juba metsa/rappa ära:):)

Maario

Ettevalmistused

Täna sain vähemalt mina tõdeda, et mida pikemalt miskit ette planeerida, seda hullemaks läheb tõmblemine teeleasumise päeva lähenedes.
Alustuseks sai kuskilt mingi külmetus korjatud - no ideaalne ju tatisena selliste ilmadega metsa ronida;) Konsulteerides iseendaga jõudsime otsusele, et see ei saa ometigi takistada ammu planeeritud sõitu (Hanno juba paanitses MSN-is, et ärgu ma jamagu, tuleb terveks saada ja sõitu ära ei jäta).

Et ma olen siis terve... peaaegu... ja kogu kraam ka kokku pakitud.

Autos labidas, kirves, saag, võtmekomplekt - viimane juhuks kui suudan mingi käki kokku keerata ja vaja Vitarat sõidukõlbulikuks sättima hakata.

Seljakott on igasuguseid survival värke täis, eks näeb kas neid vaja kah läheb. Süüa võtab kah igasuguseid tüüpilisi "kallan vett peale, saan kanamaitselise hunniku ollust" asju kaasa. Pisike pudel teravat kah, sest põlvini kuskil mülkas hakkab muidu igav...

Magamiskoti unustasin ma muidugi Lehtsesse:S Hanno vist päästab mu naha ja laenab mingit... kui ta just ei unusta. Igasuguseid muid asju unustasin kindlasti veel, aga seda ma märkan alles homme, siis kui on juba hilja.

Plaanid näevad ette (ma arvan suht huupi, sest minu ülesanne oli ju kõik vajalik kaasa võtta;) ), et homme õhtuks liigume Viljandisse, kus ööbime. Edasi hommikul varakult Soomaale, kus üritame võimalikult mudaseid ja huvitavaid teid pidi paar GP aaret otsida. Õhtupoole tuleks see mis autost järgi on kuskile ära parkida ning siis sumpame ööseks Toonojale.

Kuna täpselt ei ole kõike planeerind, siis jätan edasise lahtiseks, eks see selgub homme õhtul või siis lambist nagu tavaliselt:)

Pilte tuleb palju teha ja rappa tuleb omadega minna:)

Maario

Hullud Metsas

Kaks natuke napakat, aga vahvat geopeiturit veedavad 6-10. oktoober oma vabad päevad metsas:) Valime meie jaoks kõige huvitavamad-raskemad aarded ning teekonnad. Abimeesteks on päevinäinud Suzuki Vitara ja sületäis GPS-e.


Kuna rohkem me kedagi kaasa ei võta, siis saab siin jagatud vahepeal ka natuke meeleolusid nendega, kes viitsivad lugeda me tegemiste ja juhtumiste kohta (ehk siis...need keda kaasa ei võetud:) ).

Kuna igasuguseid käike ja aarderetki saab nii suurema kui väiksema seltskonnaga aastas mitmeid, siis sobib ehk ka mõni teine kord siia blogisse miskit kirjutada...